Ukuhlaziya inkondlo: Ugwalo — Imisebe yelanga

15 Jun, 2017 - 02:06 0 Views

uMthunywa

Imbongi nguNdabezinhle S Sigogo
Inkondlo — Imicabango ebuhlungu

Siqhubeka sihlaziya yona le inkondlo elesihloko esiqanjiweyo esiyiqale kuviki ephelileyo. Imbongi ikhuluma ngomuntu olemicabango ebuhlungu ngalokho okwenzakalyao elizweni lakwabo.
Umuntu lo ubika ukuthi kweza abantu bevela emazweni aphetsheya, bafika bathumba umhlaba wabo bayabahlalisa ebudla bunondo emaguswini lapho abaphila khona lezinyamazana.

Abacindezeli, amaBhunu phela abasusa emizini yabo abasa emaguswini amnyama, nanku siyezwa esithi bawabonile amagusu amnyama. Sebewabonile lawo magusu amnyama kwafika ukwesaba, ngoba selokhu baba khona, kabazange bazi ukubona ilizwe lezinyamazana. Abantu laba babehlezi kundawo ezingaminyananga kakhulu okwamagusu yikho inyamazana zazingenengi kakhulu ukuthi bahlale bezibona.

Babengaziboni kodwa inyamazana lezi kodwa babesidla amathe amaganyana, wona aqeda izifuyo zabo. Lokhu kungoba babethola izifuyo zabo zidliwe ngamaganyana atshiye bathathe labo bayeqedisa yikho nje ethi badla amathe amaganyana. Abacindezeli labo bafika baletha imikhuba yabo ebantwini baqeda ubuntu babantu. Nxa abantu sebethathelwe ubuntu babo kutsho ukuthi sebelula, abasahlonipheki. Isizwe yisizwe ngamasiko kunye lemikhuba yabo.

Nxa lokhu sebekuthathelwe abaseyibo bantu. Abantu bokuza labo abeLungu, bafika bakhandela abantu abaNsundu imithetho enzima, elukhuni. Amasimu abantu aqunywa kwathiwa makhulu kakhulu.

Abasazange balime indima kodwa balima umfolo kuphela. Lokhu abacindezeli bathi bakwenza ngoba umhlaba unganabi. Ukulima indima kwathiwa kukhulu kakhulu abantu baqeda umhlaba. Isimanga yikuthi abanye abeLungu babelima umhlaba omkhulu.

Ngalokho babezimuka baze badabuke imikhaba abacindezeli, kambe besidlani ebabayo.Ngakwelinye icele uzulu wayebulawa yindlala kambe elima insimu ezincinyane engatholi isivuno esikhulu. Uyalandisa lo umuntu okungaba yimbongi njengoba ngatsho ngeviki ephelileyo ukuthi bangenile emigodini.

Lokhu kutsho ukuthi bangenile emigodini abantu abaNsundu besebenzela abamhlophe. Bafele phansi emigodini ngengozi zemigodi abantu abanengi.

Ngenotho yasemigodini le lo okhulumayo uthi bazakhile izintaba ngezandla zabo. Inotho abayithole phansi beyigebha ngezandla zabo yiyo eyakha izakhiwo ezinde, ezinkulu ezifanekiswa lezintaba.

Nxa bephathekile abaNsundu besetshenziswa ukwakha abafokazana bona bayabe bezihlalele, bebhema igwayi labo kumbe bezinathela ikofi yabo. Yikho-ke ukucindezelwa lokhu okwenziwa ngabamhlophe kubantu abaNsundu.

Abamhlophe laba bathole isizwe esinsundu sizihlalele sigwaba ngobuzwe baso bona bafika basihlakaza saphaphatheka sagcwala indawo yonke. Bathuthisa abantu lapha okwakulamangcwaba osendo lwakwabo bayabahlalisa ebudlabunondo okugcwele khona inyamazana eziyimihlobo lemihlobo. Abantwana bakhula bethwele izintundu, bengabahambayo. Abakhulanga kuhle abantwana laba ngoba kuthiwa bafubile.

Ukufuba kutsho ukungakhuli kuhle komuntu ngoba engatholanga ukudla okweneleyo. Bafuba abantwana laba ngoba bezelwe ngesiphithiphithi yikho kuthiwa, “unina emzele eguqile.”

Umntwana ukhulela endleleni ngoba abazali sebedudulwe ngabamhlophe lapho abebehlala khona bengazimiselanga.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds