Sekugijinyelwa imbuzi

15 Jun, 2017 - 02:06 0 Views
Sekugijinyelwa imbuzi UMnumzana Wayne Brebner (kwesenxele) efundisa abalimi ngembuzi ezithengiswa phetsheya kwelizwe

uMthunywa

Nkosilathi Sibanda
“IMBUZI zami ngizithengisa nge$150 inye ngayinye. Isikhathi sokufuyela ukubukwa sesedlula ngakho kubalulekile ukuthi abalimi bakhuthalele ukufuya bethengisa ukuze baziphilise . . .”
La ngamazwi kaMnumzana Wayne Brebner oyingcitshi kwezokufuywa kwembuzi esigabeni seMguza eMatabeleland North. UMnu Brebner, uphinda abengomunye wabalimi abafuya imbuzi ababizwa ngokuthi yiMzilikazi Kalahari Reds. Ubatshazwa kakhulu ilizwe lonke ngokuba yingxenye yabalimi abaphumelelayo ngokugcina imbuzi ezithengiselwa phetsheya.

Iqula leMzilikazi Kalahari Reds lidume ngokufuya imbuzi zombala obomvu ezitholakala eCape Town laseBotswana. Imbuzi lezi zinkulu njalo azihlaselwa lula yimikhuhlane.

Nxa impongo ezinkulu lezi zingahlanganiswa lembuzi zemakhaya, kuphuma uhlobo lweKalahari olukhwabithwa kakhulu kwamanye amazwe.

Kuhlelo lolu, uMnu Brebner obizwa ngelithi nguMajubeyembe,  usebenza loMnu Chris Grant laye olezibaya zembuzi ezesabekayo.

Kumaviki amabili adluleyo uMnu Brebner ebambene lenhlanganiso yeHealth Excellence ufundise abalimi abavela endaweni ezitshiyeneyo indlela eqondileyo yokufuya imbuzi.

IHealth Excellence, etholakala koBulawayo, ingenise abalimi laba ekilasini ibazisa ngamaqhinga ehlukeneyo okufuya imbuzi njengebhizimusi.

Kuzifundo lezi, abalimi bathole ulwazi lokugcina uhlobo lwembuzi olukhwabithwa ngabathengi abagcwele phetsheya kwelizwe.

Ekhuluma labalimi esepulazini lakhe eMguza, uMnu Brebner uthe usenanzelele ukuthi ukufuya imbuzi kulenzuzo engcono.

UMnu Brebner ubike ukuba usephile ngokuthengisa imbuzi impilo yakhe yonke.
“Inkuthazo yami yikuthi abalimi abasemaphandleni bekhuthalele ukugcina imbuzi. Ngitsho kanje ngoba imbuzizibiza imali enengi kumakethe zaphetsheya.

“Isikhathi sokufuyela ukubukwa sesedlula ngakho kubalulekile ukuthi abalimi bakhuthalele ukufuya bethengisa ukuze bathole impilakahle,” kutsho uMnu Brebner.

UMnu Brebner ubike ukuba imbuzi azifuyileyo  uzithengisa nge$150 inye ngayinye. Ubike ukuba uyahlanganisa uhlobo lwembuzi yemakhaya lempongo ezibizwa ngokuthi yiMzilikazi Kalahari

“Isizatho salokhu yikuthi ngifuya ngendlela yaphezulu. Ngithenga impongo ezinkulu, ezombala obomvu engizihlanganisa lembuzi ezinsikazi. Ngemva kwalokhu ngikhiphe uhlobo oluzwayo. Kubalulekile ukuthi umlimi athole imbuzi zombala owodwa. Imbuzi lezi azihlaselwa kalula yimikhuhlane.Ziqinile njalo zibiza imali enengi,” kuchaza uMnu Brebner.

Umqondisi weHealth Excellence uMnu Dingaan Ndlovu uthe baqhubekela phambili benika abalimi abasemaphandleni ulwazi kanye lokubancedisa ukuthi basebenzelane ndawonye labalimi abaphumelelayo njengoMnu Brebner.

“Abalimi abaphatheke kuloluhlelo bathole ulwazi olujulileyo kuMnu Brebner loGrant abadume ngokufuya imbuzi bezithengisa. Abalimi laba batshelwe ukuthi batshiyane lomkhuba wokufuya imbuzi okokukholisa nje.

“Phezulu kwalokhu, besinxuse ingcitshi zogatsha lwe-Veterinary, Livestock labahloli beMatopos Research Centre,” kutsho uMnu Ndlovu.

UMnu Ndlovu uthe inkinga ekhangelane labalimi basemaphandleni yikuswelakala kwemakethe yokuthengisela.
Uthe icebo abaphume lalo ngemva kokufundisa abalimi ngelokuthi kubunjwe amaqula lapho abalimi abazahlanganisa imbuzi zabo bezithengise ndawonye.

“Inkinga ekhona yokuthi abalimi bethu baswela lapho abangathengisela khona imbuzi zabo ngentengo efaneleyo.

“Nxa abalimi bengabumba amaqembu abo, kuzamele benqabele ukuthengisa ngentengo ephansi. Kumele bavale ukungcindezelwa ngamabhutsha labanye abantu abandise ukuqilibezela abafuyi bembuzi. Injongo yethu kuHealthExcellence yikuthi siphakamise abalimi bethu.”

UMnu Ndlovu uthe okwamanje isizwe silembuzi ezingu-5 miliyoni.

“Kumele sifuye imbuzi ezinengi ngoba inani esilalo linlutshwane. Kuzifundo zethu sikhuthaze ukuthi umlimi munye ngamunye afuye imbuzi ezinsikazi ezilitshumi ukuze senelise ukukhweza inani.”

Share This:

Sponsored Links