Zifa njalo nje imbuzi ePlumtree

30 Mar, 2017 - 00:03 0 Views
Zifa njalo nje imbuzi ePlumtree

uMthunywa

Ncekwenhle Ncube
BATHWELE amagabha avuzayo abalimi bePlumtree esigabeni seGwambe kulandela ukuqhamuka komkhuhlane wamehlo ohlasela imbuzi osutshiye inengi labo bevale izibaya.

Kubikwa umkhuhlane lo usulenyanga waqala kule indawo njalo imbuzi ziqala ngokubonakala zikhala inyembezi kuthi ekucineni besezingathi zichinca amanzi emehlweni.

Omunye umlimi wakule indawo uMnumzana Bokani Dube ubike ukuthi amehlo embuzi ehlaselwe ngumkhuhlane lo ayabe emhlophe nke ngapha ephuma inyembezi.

“Imbuzi esezihlaselwe ngumkhuhlane lo ziqala zibe lamehlo abomvu abesetshintsha sesibamhlophe egcwele inyembezi. “Mina ezami ezahlaselwa ngumkhuhlane lo zaziyisithupha.

“Ngathi ngisizwa abanye bekhala ngodubo olufanayo ngaphangisa ngazifaka i-wound powder zasila,” kuchaza uMnu Dube.

Iphephandaba lixhumane loMnumzana Cyclone Moyo ochaze ukuthi yena wafelwa zimbuzi eziyisikhombisa ngenxa yomkhuhlane wamehlo.

“Mina kwafa eziyisikhombisa ngenxa yomkhuhlane lo. Imithi esetshenziswayo angiyazi ngoba kithi esintwini asiwazi umkhuhlane onje. Ngangithi mhlawumbe zibanjwe yingubhane ngazinathisa intolwane kodwa zafa kunjalo.

“Besicela ingcitshi kwezezifuyo zisincedise ngoba singaphelelwa yizifuyo zethu,” kuchaza uMnu Moyo.

Intatheli izwe ukuthi inengi labantu licina selisebenzisa itshukela ukulwisana lomkhuhlane lo.

“Sithatha itshukela silivuvuzele emehlweni ekuseni lantambama. Mina kwanginceda kakhulu noma nje ezinye zasezifile kodwa engazifakayo zasila. Lokhu sikwenza ngoba kunzima ukuthola imali yokuthenga imithi yesikhiwa,” kutsho uMnu Philani Ndlovu oyisakhamuzi seGwambe.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uActing Provincial Veterinary Officer, uMbuso Moyo uthe umbiko womkhuhlane wembuzi eGwambe ufikile kubo noma nje ubukhanya ungakamemetheki kakhulu.

“Udaba olunjalo selufikile ehofisini yethu noma nje belukhanya lungakamemetheki kakhulu kodwa sikhuthaza abalimi ukuthi basazise indubo zabo zisaqalisa.

“Umkhuhlane lo udalwa ligcikwane elimemetheka ngenxa yokwanda kwempukane ngesikhathi sezulu. Ziyabe zibhuza zithwele igcikwane leli,” kutsho uDkt Moyo.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi badinge imithi eqondileyo ethengiswayo efakwa emehlweni. Balakho njalo ukuthi bazitshise amehlo imbuzi zabo kodwa kumele ukuba banxuse labo abalelungelo lokwenza lokhu bevela eVeterinary Services,” kugcizelela uDkt Moyo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds