Gcinani izilimo endaweni ezomileyo, ezingela budli

23 Mar, 2017 - 00:03 0 Views
Gcinani izilimo endaweni ezomileyo, ezingela budli Isiphala

uMthunywa

Thokozile Mbedzi
INHLANGANISO ebona ngezokulima eyeAgritex ikhuthaza abalimi ukuthi bagcine isivuno sabo eziphaleni eziguduliweyo njalo ezinganetheliyo ukuze balondoloze isivuno sabo.

UMatabeleland South Provincial Agritex Officer uMnumzana Mahocha  Masauso uthe khathesi yisikhathi sokuvuna kungakho abalimi kumele bafake  izilimo zabo eziphaleni loba ezindlini ezihlanzekileyo okungela bumanzi lobudli obunje ngamagundwane okungaphambanisa isivuno.

“Abalimi kumele balungise iziphala loba izindlu  lapho abazafaka khona izilimo zabo njalo babone ukuthi akula bumanzi. Nxa kungaba lobumanzi izilimo zilakho ukubola abalimi balahlekelwe yizilimo zabo sezibolilele.

“Ubudli obunje ngamagundwane lakho kunengi lonyaka ngoba nxa kulezulu elinengi labo buyazalana bube bunengi.

Kungakho abalimi kumele babone ukuthi lapho abafaka  khona ukudla akulangcekeza ngoba amagundwane ahle athathe amathuba nxa kulengcekeza okubangela ukuthi izilimo zidliwe umlimi alahlekelwe kakhulu,” kulandisa uMnu Mahocha.

“Abalimi kumele njalo babone ukuthi izindlu loba iziphala ezifakwe izilimo kazila zikhala okungangena amanzi loba amagudwane.”

UMnu Masauso uthe abalimi kumele njalo bahambise okunye ukudla esiphaleni selizwe ngoba lokhu kubanika imali.

“Abalimi kumele bathengise ezinye izilimo zabo esiphaleni selizwe ukuze kwenqatshelwe indlala elizweni. Intengo okuthengwa ngayo ngabe Grain Makerting Board inhle kakhulu njalo abantu nxa befuna ukuzwisisa okunengi bangabuza abalimisi abaseduzane labo noma abeMechanisation labo esisebenza sindawonye,” kuphetha uMnu Masauso.

Share This:

Sponsored Links