Limani ukudla kwezifuyo

29 Dec, 2016 - 00:12 0 Views
Limani ukudla kwezifuyo

uMthunywa

Ncekwenhle Ncube
NGENHLOSO yokwenqabela ukufa kwezifuyo ebusika utshani sebuphelile abalimisi bakhuthaza abalimi kundawana zonke zelizwe ukuthi balime izilimo ezizakwenza ukudla kwezifuyo kube kunengi.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnumzana Khumbulani Sibanda ongumlimisi eGwanda kunhlanganiso ye-Agritex uthe abalimi kumele balime izilimo ezizaletha ukudla kwezifuyo nxa sekuvuniwe.

Uthe abalimi bangalima ukudla kwezifuyo kuzaphathisa izifuyo ukuthi zingacubi ngesikhathi abalimi belindele ukuthi izulu lisewule.

“Njengoba isikhathi sokulima sesifikile abalimi sibacebisa ukuthi  nxa behlanyela bengalibali ukulima izilimo ezizaletha ukudla kwezifuyo ngemva kokuvuna.

“Lapha sikhangelele ukuthi nxa kusiyafika isikhathi sendlala abalimi bazuze ukudla kwezifuyo ukuze zingacaki zicine zicuba,” kutsho uMnu Sibanda.

“Abalimi bangalima indumba ezivuthwa masinya okuthiwa yi-velvet, amazambane, lomumbu ngoba ngezinye zezilimo ezingaba yikudla kwezifuyo.

“Kunjalo nje sibakhuthaza ukuthi ngemva kokuvuma bagcine amahlanga lawa endaweni evalekileyo kuze kufike isikhathi sebusika utshani sebutshile.

“Lapha senzela ukuthi kungabi lezifuyo ezizakufa ngendlala ngesikhathi sebusika. Abalimi kumele bahlanyele njalo utshani obuyikudla kwezifuyo obuthiwa yi-lab le-banna obuzadliwa yizifuyo ngesikhathi sebusika,” kutsho uMnu Sibanda.

Kusenjalo abalimi baxwayiswa ukuthi belime izilimo ezivuthwa masinyane. Lokhu kuzenza ukuthi kutholakale ukudla okwaneleyo okwabantu lokwezifuyo.

Izilimo ezifana lamazambane, umumbu kanye labomaqutha zipha ukudla kwezifuyo ngamahlamvu azo.

Share This:

Sponsored Links