Uncategorized

Izibotshwa zibonga uMongameli

22 Dec, 2014 - 11:12 0 Views
Izibotshwa zibonga uMongameli

uMthunywa

NguMsilisi Dube
BEKUYINJABULO yodwa kumajele wonke elizwe lapho inengi lezibotshwa  zithole  inkululeko yazo ngaphansi kohlelo lukaHulumende olwePresidential Pardon.

Inengi lezibotshwa lezi zikhululwe kungakhathalekile ukuba besezihlale ejele okweminyaka emingaki.
UMthunywa uvakatshele ijele yeMlondolozi  koBulawayo kuyonale iviki wathola inengi lezibotshwa sezikhwince izidwaba zikokotsha  njalo zitshaya lengquzu zithabele ukukhululwa nguMongameli welizwe.

Esinye isibotshwa uSithokozile Moyo (31) owayegwetshelwe ukuhlala entolongweni okweminyaka engu-14 uthe wayebotshelwe ukubulala itshamali yomkakhe ngakho uthe usekhululwe ngenxa yamandla omthandazo.

“Mina bengihlala ngikhuleka nsukuzonke ukuba ngiphume kulindawo ngakho lamuhla uNkulunkulu uwuzwile umthandazo wami.

“Ngithabe ngimanzi te ngokukhululwa kwami. Angazi ukuba uHulumende ngingamenzelani ukuze abone ukuba ngiyamthanda. Ngingene ejele ngomnyaka ka-2007 ngakho bekumele ngiphume ngomnyaka ka-2021. Lamhla ngigebha igodi njalo ngiyafunga ngithi angiphindi futhi ngibulale okwempilo yami yonke,” kutsho uMoyo.

Elinye njalo inina uNobuhle Tshuma owayebotshelwe icala lokubangela ukufa komunye (culpable homicide) uveze ukuba ufunde izifundo ezinengi esejele ngakho kaphindi futhi one empilweni yakhe.

“Mina ngavalelwa ngoba ngenze icala le-culpable homicide ngomnyaka ophelileyo ngakho bekumele ngikhululwe ngomnyaka ka-2017. Kungakho lamhlanje ngiyawabonga amadlozi akithi kanye loMongameli ngoba sengikhululwe umnyaka ka2017 ungakafiki.

“Besengizafikisa kwanisa umnyaka ngisejele. Ngesikhathi ngisejele ngifunde okunengi. Besifundiswa ukuthi singaphuma ejele kumele siphilisane njani labanye abantu ukuze singabuyeli futhi phakathi. Sibuye safundiswa ukulima kunye lokuhlabela,” kuchaza uTshuma.

Omunye umakanika uThemba Msuba owabotshelwa ukuqilibezela omunye umakanika uthe ufisela umongameli welizwe ukuphila okunaphakade ngoba emethulele umthwalo obumsinda.

“Bengilala ngingadlanga ejele ngilunywa zintwala. Ngangigwetshwe ukuhlala entolongweni okwenyanga eziyisithupha, njengoba sengiphumile ejele ngizaziphatha kuhle ukwenzela ukuba ngingaphindi ngiphenduke kulindawo ngoba ingcolile,” kuphetha uMsuba.

Izibotshwa zonke ezikhuluwe ilizwe lonke zingu-2000. Izibotshwa zonke ebezisemajele bezingu-18 360.

Ekukhululweni kwezibotshwa lezi bekukhangelwa kakhulu labo asebeleminyaka eyedlula-70 kusiya phezulu kunye lalabo abagulayo.

Isikhulumi sejele yeMlondolozi uSuperintendent Justinos Allan Makasi uthe ejele yeMlondolozi kusele izibotshwa eziyisithupha kuphela.

“EMlondolozi kusele izibotshwa eziyisithupha kuphela. ekukhululeni ezibotshwa ezingomama besingakhethi ukuba ubulecala elinjani,” kuphetha u Supt Makasi.

Share This:

Sponsored Links