Uncategorized

Abafundi bazitika ngempankwa iphila

08 Dec, 2016 - 00:12 0 Views
Abafundi bazitika ngempankwa iphila

uMthunywa

Ncekwenhle Ncube
KUDABA oluyisimanga futhi oluletha isihelo kozeleyo kulabafundi besikolo seSt Christopher’s Primary eGwanda abatholakale bezingela imbankwa andubana bayidle cala celeni, uMthunywa uyakuveza lokhu lamhlanje.

UMthunywa ongelampontshi ubikelwe ukuthi lindabamlonyeni izwakale ngemva kokuba abanye abantwana abafunda kulesi isikolo bebikele abazali babo ukuthi kulabanye abantwana abadla imbankwa iphila.

Kubikwa bayayizingela iphila bayibambe besebeqalisa ukuyidla. Kuzwakale ukuthi lokhu kwaqala ngomunye umfundi owafika ukuzofunda kulesi isikolo evela eSouth Africa. Kuthiwa uthi wakubona kolunye ugwalo lukayise oluchaza ukuthi abantu bazalamba bedle impankwa.

Iphephandaba likazulu lixhumane lomunye umfakazi oqotho olilunga lekhomithi kodwa ongathandanga ukuqanjwa ngebizo ovumileyo ukuthi lindaba yenzakala njalo bake bahlala umhlangano njengekomithi ukuze babonisane icebo abangalenza ukuvikela ukumemetheka kwesiga lesi.

“Kuliqiniso sibili ukuthi kulabantwana abatholakala besidla imbankwa kodwa akusikho ukuthi yinhlalayenza ngabantwana abebezama ukulingisa lokhu abake bakubala emabhukwini.

“Noma kunjalo  sizahlala phansi njengekhomithi ukuze sibone indlela esingayenza ukuvikela abanye abantwana bengaphatheki ekwenzeni ukuganga okunje okwenza sibe lebizo elibi emphakathini,” kutsho umfakazi lo.

“Siyazi ukuthi lokhu kubi sibili kodwa sicela abazali bengathwali nzima. Imizamo iyenziwa yisikolo ukuze abantwana bahlale bephephile,” kulandisa umfakazi lo.

Omunye umzali othande ukuvezwa ngokuthi nguMaNdlovu nje kuphela uthe into eyanzakale esikolo itshaqisa umzimba njalo bahlezi besevalweni.

“Silapha sithithibele ngesikuzwayo. Abantwabethu bazajoyina isatanism leyo singakwazi. Sicela isikolo sithathe inyathelo singakalahlekelwa ngabantwana bethu esibathandayo.

“Lokhe ngazalwayo angikaze ngizwe kuthiwa umuntu uyadla umbankwa,” kutsho uMaNdlovu
Abasiki bebunda babikele intatheli ukuthi abanye abazali sebethembise ukuthi bazakhupha abantwababo esikolo lesi nxa kungela sinqumo esibambekayo.

Umphathisikolo uMnumzana Micah Mandau uthe udaba lolu ngeke atsho lutho ngalo. Utshele intatheli ukuthi ixhumane labogatsha lwezemfundo.

UProvincial Education Director esabelweni seMatabeleland South uNkosikazi Tumisang Thabela uthe indaba le isifikile ewofisini yakhe njalo sebechwayisisile.

“Udaba olunjalo siluzwile njalo uphenyo lwenzakele. Kwatholakala ukuthi ngabantwana abebedlala befuna ukugcwalisa lokhu abakubalayo kolunye ugwalo. Uphenyo lusaqhubekela phambili,” kuphetha uNkkz Thabela.

Share This:

Sponsored Links