Mbalisi Balis ‘ungabalisi

24 Nov, 2016 - 17:11 0 Views

uMthunywa

Lamhlanje sizwa ubuqili ababalisi abazithela phezu kwabo badliwa izimali ngoba bethi bazakuya sebenzela kwamanye amazwe bahole iyusa. Ngenxa yokulumela kwezinto ababalisi abanengi basuka bayasebenzela kwamanye amazwe inengi lalo lathatheka ngokufuna ukwenza okufanayo. Ngalelo huha abanye ababalisi abanjengalaba esixoxa ngabo kulumdlalo wethu bazithola sebephosele imali yabo emhomeni omnyama tshu!

Ophunyuka bemphethe labo abaphunyuka lemali zababalisi babehlakaniphile kakhulu kungathi ngabantu abafunda ngokusebenza kwengqondo zabantu ngoba lokho abakukhulumayo kwakumnandi endlebeni zababalisi. Omunye wamahulukuqu la ongumama uzethula yena labanye bakhe kubabalisi ethi bona bayi-Teaching In the Diaspora Agency ebizwa ithiwa yi(TITDA). Uthi bangababalisi by profession, njalo basebenza labanye babo abasemazweni anjengabo — Australia, New Zealand, America, Canada, Britain, South Africa le Botswana.

Umama lo utshela ababalisi izinto abathanda ukuzizwa ukuze bahugeke kubelula ukubaphuca imali zabo. Ubatshela ukuthi amazwe la awaqambileyo ayabadinga ababalisi abavela kuleli ngoba njengoba labo besazi, amaZimbabwe aphiwe ekusebenzeni njalo lamabhuku badla okutsho ukuthi bafundile kakhulu, ekugcizelela lokhu ngesiLungu ethi, “We are indeed in demand!” Ubuvila ababazi njalo umsebenzi wabo abawuphumputhi. Uthi bona bangumnyango lendlela yokuyafundisa emazweni.

Ngaleyo ndlela kuthiwa kakho osuka lapho engazi ukuthi uyasebenza ngaphi. Uqhubekela phambili ethi bakubone kubehlisa isithunzi sabo sibili ukuthi abantu basuke kuleli besiyaphipha izalukazi zamakhiwa when they belong to such a noble profession. Uyezwakala umama lo ukuthi usebenzisa ulimi oluhugayo esenzela ukuthi ababalisi bathatheke babone angathi bayazwelwa usizi njengoba imali abayiholayo ingeneli. Owesilisa olandela umama obekhuluma ungenisa udaba lokufuneka kwemali.

Ubaba lowo uhle atshele ababalisi ukuthi into abayenzayo kayisiyo yamahala iyabhadalelwa. Lokhu kuyatshengisa ukuthi ababalisi laba labo ingqondo zabo zilele. Bayizithutha ngoba sekukhulunywa ngemali ezinkulu zokubhadala kwasekumele balimuke. Uyabatshela lundoda ukuthi akulatsharithi lokho abakwenzayo. Kwakumele bazibuze ababalisi labo ukuthi lowo ndoda engakhuluma kanjalo wayevele enxuswe ngubani ukuthi azobanceda?

Undoda lo ubuye ebabambe amehlo athi imali ebhadalwayo incane. Uthi bona bathola ama-donations ukuze baqalise i-revolving fund. Uyaphambili ethi abantu bemazweni bayabathanda njalo bayabazwela. Njengomuntu onxwanele ukuphumelelisa injongo yakhe uqhubekela phambili ngamazwi alolongiweyo ethi limqotho elithi, “ngqongqotha uzovulelwa, cela uzophiwa, dinga uzathola.”

Ungezelela ethi akumelanga bagoqe izandla bethi ababhekane lakho kuzedlula nje. Kumele bazilungiselele bona ngokwabo babunqobe ubunzima ababhekane labo. Isikhwama lesi esinceda ababalisi kumele sincede abanye yikho-ke umuntu wala elilunga lenhlanganiso aze aqede isikwelede sakhe. Kusobala ukuthi lababantu badinga imali kubabalisi kodwa isimanga yikuthi ababalisi labo behluleka ukubona ukuthi laba ngamaqili ayehlose ukubaphica izimali zabo. Funda kumalanga azayo uzwe ukuthi uhamba usiyangaphi umdlalo wethu lo.

 

Share This:

Sponsored Links