Watsha Tsotsi: Impilo yesitokisini!

04 Nov, 2016 - 00:11 0 Views
Watsha Tsotsi: Impilo yesitokisini!

uMthunywa

ILOBUHLE bani? Inengi lithi kusekholeji. Abanye bathi kusejele kukanti abanye bakubona njengasesilindweni senqola yomlilo ethwala abaya emthethwandaba, ukuyathoniswa ngokusemthethweni. Ongena esitokisini kafisi kubuyela kule indlu, engezinye zezindlu zomuzi omkhulu.

Umuzi wakoMlamulankunzi, lapho okuqondiswa khona abalahlekayo, ukuhlenga abamsulwa lokulaya abephula umthetho kunye lokufundisa umphakathi ngezindaba zakoCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba.

Kulo umuzi kubukeka sengathi kuphilwa ngokubambana, nxa lithole ithuba lokuba babili kumbe abathathu. Phela bakhona abathi bangangena esitokisini bekhuluma lokhu, baphume sebeguqule inkulumo isisiya ngobudlelwano lembono etholakala emzini omkhulu lo, umuzi wezinsizwa.

Ngumuzi olezindlu ezigoqela inkamba (charge office)/ isitokisi/ umthethwandaba/ inkantolo lejele. Izibhedlela lazo zikhona kulo umuzi lanxa-nje zisetshenziswa gqo, lapho okulendingeko khona. Lina balandeli bethu lithini ngempilo yesitokisini?

Sixoxa kanje nje ngoba kulabantu abanengi ababotshelwa amacala ehlukeneyo nsukuzonke abalengxenye esizayethula njengezibonelo kundatshana yethu yalamuhla. Sijonge ukuveza ubunzima bempilo yomuzi wakoMlamlankunzi. Kwabamangala izindaba zabo emapholiseni kumbe emthethwandaba, kuhle ngoba abephula umthetho becina belaywa njalo omamangala bebhodla ekonelweni lokho — ngokujeziswa/ ukugwetshwa kwabetheswa amacala, ukubhadalwa indleko zokuhambela imilandu yabo kumbe ukuxoliswa nje kusiya ngokuthi umahluleli wodaba oluthile utheni.

Nxa abantu besephula imithetho kanje, amapholisa lawo ayabe esithi phambili ngomsebenzi. Ngokunjalo, konke lokhu kwenza impilo yesitokisini ibe nzima okwamagama. Kasiphileni impilo emsulwa bakwethu!

Esitokisini kusendlini yabomthetho lapho umuntu avalelwa khona athathelwe amalungelo akhe okuhlanganyela labanye abantu, awokukhulumisana lezihlobo kunye labangane, ukudla ukudla akufunayo, lamanye amalungelo anjalo. Ukungena kule indlu kulandela ukubotshwa njalo kwandulela ukumiswa phambili komthethwandaba.

Bakhona abangaya emthethwandaba bengangenanga esitokisini. Kuya ngokuba isibotshwa sithembeka okunganani, icala elidaliweyo, ukulondolozwa ngobufakazi lokunye okunjalo. Ungaba lomnyama-ke wokungena esitokisini mhlobo wami, kunzima!

E-Victoria Falls kubotshwe uBrighton Nowakhe labangane bakhe besetheswa icala lokugqekeza lokweba. Basiwe esitokisini ngoba kudingakala ukuba baphelekezelwe bayethatha impahla yabo yokweba le. Emthethweni, umuntu ulakho ukuphathisana lamapholisa esesitokisini okwamahola angu-48 kuphela. Siyalibonga mahlabezulu ngoba lanxa esitokisini kunzima, inengi lezibotshwa ziphathisana kuhle lamapholisa kusukela icala liqalisa lize lisiwe emthethwandaba sokuqoqwe bonke ubufakazi obufaneleyo. OBrighton batholakale belecala bagwetshelwa ukupika okwenyanga ezingu -21.

Kulo Charles Sibanda obotshelwe ukuphatheka kwezezidakamizwa eBinga njalo uMantshi weBinga Magistrate’s Court, umthole elecala wamgwebela ukuhlala ejele okwenyanga ezingu-34 kumbe ukusebenza gadalala engaholi okwamahola angu-280. Ababili laba baqale bangeniswa esitokisini njalo impilo yesitokisini leyasejele kayehlukananga kakhulu. Oqala angene esitokisini ungezelelwa ubunzima yikuthi lezozinsuku kazibalelwa kusigwebo kodwa azimela eyiwo wodwa.

Abanye babotshelwa ezezidakamizwa kodwa bengangeniswanga esitokisini ngenxa yenani lezidakamizwa ababotshwa belazo. UJames Moyo, Fanuel Manjombi, Themba Nunkuli, Hebert Masuku — abasedolobheni le Hwange; Mike Ncube, Brightness Ncube, Lilian Dube, Aaron Ngwenya, Vusa Sibanda, Shephered Mabhena, Melusi Mpengesi, Mtron Moyo — Lupane labo Joan Taranhike, Chrispen Tshuma, Smart Ndlovu, Stephen Ncube, Silibaziso Sibanda, Cabangani Masuku, Musole Mbweti — Victoria Falls.

Bakwethu, lizananzelela ukuba indawo engizisebenzise lapha zikhatshana lakhatshana okuveza ukuba ukusetshenziswa kwezidakamizwa kubhahile. Angazi ukuba kungani kunjalo thina silwisana lazo nsukuzonke. Babanjiwe-ke laba bantu bebhema imbanje babhadaliswa amafayindi e-charge office.

Babe lenhlanhla kodwa-ke, bangaphinda sebesiya emthethwandaba yikho sigcina amagama abo lembali yabo yokwephula umthetho. Yimpilo enzima-ke le bakwethu. Kasiguqukeni sitshiyane lokwephula imithetho ikakhulu ukubotshelwa into ephambanisa impilo yakho — izidakamizwa. Akukho okuhle ngezidakamizwa ngoba ziyabophisa njalo ziyabulala.

Lisale, imibono yenu iqakathekile mahlabezulu. Thumelani ebulenjini [email protected] / [email protected] / [email protected]

Share This:

Sponsored Links