Lingadli izifuyo ezizifeleyo

16 Sep, 2016 - 09:09 0 Views
Lingadli izifuyo ezizifeleyo

uMthunywa

Johas Moyo
INHLANGANISO yeLivestock Production Department isicebise uzulu ukuthi angadli izifuyo ezifa zodwa zingaqalanga zahlolwa ngoba kuyingozi njalo sekubangele imikhuhlane eminengi ebantwini.

ULivestock Production Officer uMnumzana Cosmas Muzunde ekhuluma lephephandaba likazulu uveze ukuthi abalimi kumele bafundiswe ngemikhuhlane etshiyeneyo ehlasela izifuyo zabo ukuze benelise ukunanzelela nxa izifuyo zabo zihlatshwe yimikhuhlane eyingozi zingafa bangazidli okuzenza labo bavikeleke emikhuhlaneni le.

“Njengenhlanganiso sikhuthaza abalimi bonke ukuthi bengadli izifuyo ezifa zodwa ikakhulu lezo ezingahlolwanga ngoba bayabe bengazi itshefu ezibuleleyo,” kutsho uMnu Muzunde.

Uthe ngalesisikhathi izifuyo ezinengi ziyafa esabelweni seMatabeleland. Kudingeka ukuthi zihlolwe ngoba kungenzeka ukuthi zibe zihlaselwe yimikhuhlane egoqela isikwekwe, i-Foot and Mouth, i-anthrax kumbe imikhawuzane, ngokunjalo iyingozi inyama yakhona.

“Kuyadanisa ukubona abalimi begula ngokungalandeli iziqondiso abaziphiwa ngabakhangela ngempilakahle yezifuyo.

Kuvamile ukuthi abantu bazidlele loba yisiphi isifuyo esizifeleyo kodwa thina njengenhlanganiso sesihlangane lemibiko eminengi lapho abantu abacina begula ngokudla izifuyo ezilomkhuhlane.

“Ngokunjalo sikhuthaza abalimi ukuthi bazivikele ngokusibikela ukuze sizihlole lezozifuyo zingakadliwa,” kutsho uMnu Muzunde.

Uphethe ngokukhuthaza abalimi ukuthi nxa bethe babona inkomo zabo ziqalisa ukununubala abangakuzwisisiyo baphange badinge usizo kunhlanganiso ekhangela ngezezifuyo.

Share This:

Sponsored Links