Kuqakathekile ukuhlaba ingulube amajekiseni

16 Sep, 2016 - 09:09 0 Views
Kuqakathekile ukuhlaba ingulube amajekiseni

uMthunywa

Ncekwenhle Ncube
ABABONA ngezempilakahle yezifuyo abeVeterinary Services sebeveze ukuthi ingulube kumele zivikelwe emikhuhlaneni ngokuzihlaba amajekiseni lokuziphatha kuhle.

Isixwayiso lesi siza kulandela ukuba sekunzelelwe ukuthi abalimi abanengi ikakhulu emakhaya abanakekeli ingulube zabo okudala ukuthi zihlaselwe yimikhuhlane eminengi.

UMthunywa ukhulumisane lodokotela wezifuyo esabelweni seMatabeleland North uNdabezinhle Mkhwananzi uchaze ukuthi ingulube kufanele zihlale zivalelwe.

“Ingulube kufanele zihlale zivalelwe esibayeni zingavunyelwa ukuba ziphume phandle ukuze zingadli ukudla okufana lobulongwe okudala ukuba zihlaselwe yimikhuhlane.

“Ukudla okungaqondanga kwenza zihlaselwe yimikhuhlane etholakala enyamazaneni zeganga efana le-Foot and Mouth,” kutsho uDkt Mkhwananzi.

UDokotela Mkhwanazi uqhubekele phambili njalo wachaza amajekiseni okufanele ahlatshwe ingulube kanye lemikhuhlane yakhona engazihlasela nxa zingasahlatshwanga.

“Ingulube kufanele iqale ukuhlatshwa ijekiseni isasengumdlwane olamalanga amathathu lapho ehlatshwa khona i-iron/ ferrous injection ukuze iqine amathambo besekusithi nxa usufike amalanga ayisithupha uphindwe njalo.

“Ngaleso sikhathi uyabe usuhlatshwa ijekiseni okuthiwa yi-Vitamin E (Selenium) ubuye njalo uhlatshwe eyinye nxa suleviki ezimbili ethiwa yi-Vitamin A.

“Umdlwane ubuya uhlatshwe eyinye ijekiseni ungakwanisa amaviki amabili okuthiwa yi-COLI vaccine eyokuvikela ukuqubuka.

Kuvamile ukuthi umdlwane ihlaselwe ngumkhuhlane lo nxa usulamaviki amathathu kusiya kweyesine ngakho uyahlatshwa i-Erysipelas vaccine,” kutsho uDkt Mkhwananzi.

Kubikwa ingulube lezi kumele ziphinde zihlatshwe nxa sezithe qotshotsho sezibizwa ngokuthi ngama-weaners. Leso yisikhathi sezilamaviki afika 8 kusiya ku-10.

Lesi yiso isikhathi ezandise ukuhlaselwa ngama-round worms.

UDkt Mkhwananzi uphethe ngokucebisa abalimi ukuthi ingulube kufanele zihlatshwe amajekiseni kabili ngomnyaka noma zingahlaselwanga yimikhuhlane ngenhloso yokuzivikela emikhuhlaneni etshiyeneyo.

“Ukugcina isibaya sengulube sihlanzekile kuqakathekile kakhulu ngoba kwenza zingahlaselwa lula yimikhuhlane,” kuphetha uDkt Mkhwananzi.

Share This:

Sponsored Links