Kwehlile ukutsha kweganga lonyaka

08 Sep, 2016 - 12:09 0 Views
Kwehlile ukutsha kweganga lonyaka

uMthunywa

Ncekwenhle Ncube
ABALIMI sebebikelwe ngababona ngezemvelo ukuthi basikele inkomo zabo utshani masinya njengoba kulengozi yokutshiswa kweganga okungabangela ukuthi izifuyo ziswele ukudla.
Ababona ngezemvelo abeEnvironmental Management Agency (EMA) sebekhuthaze abalimi ukuthi bathathe ithuba leli lebusika ukusika utshani egangeni bungakatshiswa kungozi zomlilo wendle.

Ngaphandle kokwenqabela ukutshiswa kotshani lokhu kuzasiza abalimi ukuthi bazuzele izifuyo zabo ukudla kungakafiki isikhathi sokuna kwezulu.

Inhlanganiso ebona ngezeganga ibuye njalo yaxwayisa abalimi ukuthi nxa kuthe kwenzakala ingozi yokutsha kweganga kufanele abantu babikele amapholisa kumbe njalo batshayele ucingo abe-EMA ukuze bancedisane labo ukuwicitsha.

UMnumzana Steady Kangata onguEnvironment Educational Officer ubikele uMthunywa ukuthi abalimi kumele basikele izifuyo zabo utshani lanxa lokhu kungatsho ukuthi basike bonke.

“Ukusikela izifuyo utshani yindlela yokuvikela udubo lokuthi nxa kuthe kwenzakala ingozi yokutsha kweganga njengoba sekusebusika izifuyo zingacubi.

“Ingozi yokutsha kweganga yisimo esingeke senqatshelwa lula ngakho-ke kuqondile ukuthi abalimi bahlale beqaphele,” kutsho uMnu Kangata.

Uqhubekele phambili esithi kukhanya abalimi asebefundiswe ngalokhu bayayilandela imfundiso le.

“Isilinganiso sokutsha kweganga kukhanya siyehla kakhulu ngenxa yemfundiso esiyipha uzulu.

“Nxa siqathanisa isilinganiso sendawo esatsha nyakenye kusukela ngenyanga kaNtulikazi kusiya kunyanga kaNcwabakazi kukhanya sehle nge-61 phesenti.

“Ngomnyaka ka2015 kwatsha amahekitha angaba yi189 000  kukanti lonyaka sokutshe amahekitha angu-20 000,” kutsho uMnu Kangata.

Uqhubekele phambili njalo exwayisa abalimi ikakhulu abahlala emapulazini ukuthi bagebhe ama-fire guards yokuvikela umlilo ibe yi-9 metres ububanzi.

UMnumzana Cosmas Muzunde onguLivestock Production Officer uchaze ukuthi ngeviki ephelileyo bahlangene labe-EMA kumkhankaso wokufundisa abalimi indlela zokunakekela izifuyo zabo.

Kubikwa sekufundiswe izakhamizi zeNtabazinduna, Nyamandlovu, Nyathi kanye laseMathonisa.

Uphethe ngokuthi abakhuthazi abalimi ukusikela izifuyo utshani ebusika kodwa kuhle ukuthi baqale kunyanga ezigoqela uMabasa loNkwekwezi.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds