Uncategorized

Ayigqitshelwe imigodi engasebenziyo

25 Aug, 2016 - 18:08 0 Views
Ayigqitshelwe imigodi engasebenziyo USobhuku uSiwela

uMthunywa

Ncekwenhle Ncube
IZAKHAMIZI zibambene losobhuku wazo weKopa eNyathi sezixwayise omakorokoza bakule indawo ukuthi nxa betsheketsha babiyele imigodi yabo njalo nxa sebeqedile ukutsheketsha bayigqibele ngoba iyingozi kuzakhamizi lezifuyo.

Ekhuluma emhlanganweni ngeSonto edluleyo usobhuku uGodfrey Siwela uvumelane lezakhamizi ukuthi bonke labo abatsheketsha esigabeni sakibo kumele bagqibele imigodi yabo engasasebenziyo.

Imigodi le iyingozi kakhulu ezakhamizini, lasebantwaneni ngoba kayivikelwangwa.

USobhuku uSiwela uchaze ukuthi kulezifuyo ezinengi ezitholakala zifile phakathi kwemigodi le njengoba ingabiyelwanga kanti njalo isemadlelweni.

“Izifuyo zabantu ziphelela lapha. Sesithole amathambo ezifuyo ezinengi emigodini le. Okutshengisa ukuthi izifuyo zethu ziphelela lapha.

“Inkinga esibhekane layo ngeyokuthi lezizimbamgodi azaziwa esigabeni sibona ngamagodi kuphela lapha egangeni.

Sicela ikhansili isibikele nxa kuzakuba labantu ababuya esigabeni sethu. Lokhu kuzasisiza ukuthi senelise ukubonisana labo nxa kulokunye esikusolayo,” kutsho uMnu Siwela

Iphephandaba likazulu lixhumane loMnunzana Promise Sibanda oveze ukuthi indaba yemigodi le ayibaphathi kuhle njengesigaba.

“Laba abantu nxa bengakwanisi ukubiyela imigodi yabo kumele bamiswe kumbe kugqitshelwe. Sesiphelelwe yizifuyo ngenxa yabo.

“Enye inkinga esibhekane layo ngeyokuthi emihlanganweni kababuyi kodwa bahlezi esigabeni sethu. Siyabe silokhe sidlephana thina zakhamizi ngokunyamalala kwezifuyo sicabanga ukuthi kulamasela kanti yibo abasitshontshelayo,” kuchaza uMnu Sibanda.

Kufike endlebeni zikaMthunywa ukuthi esinye isakhamuzi sesacatshelwa zimbuzi ezifika 27. Kabalaqiniso ukuthi ziyatshontshwa kumbe ziwela emigodini le esemadlelweni abo.

Umeli wedale lePhalamende uKhomuredi Clifford Sibanda uthe abakhangele ngezokugejwa kwamatshe aligugu kumele babe lecebo lokuthi imigodi engasebenziyo iyagqitshelwa.

“Isifiso sethu ngesokuthi umhlabathi ungahlali nje ungasebenzi. Kungagejwa okugejwayo kumele kugqitshelwe ukuze abantu babuye balime khonapho. Ababona ngezokugebha kumele baphume lamacebo alokho.

“Aluba kuba lomthetho othi nxa kugejwa umnikazi womgodi uyabanjelwa imali ethize ukuze nxa engehluleka ukugqibela isetshenziswe ukuqhatsha abanye abantu kanti nxa enelisile ayiphiwe imali yakhe. Lokhu kungasiza kakhulu,” kuphetha uMhlonitshwa uSibanda.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds