Bazabotshwa abalezifuyo ezingela mtshiso

18 Aug, 2016 - 15:08 0 Views
Bazabotshwa abalezifuyo ezingela mtshiso

uMthunywa

Leonard Ncube
ABALIMI bezifuyo ezifana lenkomo, imbuzi, izimvu kunye labobabhemi balakho ukubotshwa nxa bengekela ukufaka umtshiso ezifuyweni zabo.

Ekhuluma ngesikhathi kusungulwa uhlelo lokufaka umtshiso izifuyo esiqintini seNdlovu eHwange West, kuviki ephelileyo, omkhulu wamapholisa eVictoria Falls District, uChief Superintendent Jairos Chiwona ukhuthaze abalimi ukuthi bafake umtshiso ezifuyweni zabo ukuze benqabele ukutshontshwa kwazo.

UChief Supt Chiwona uthe emangweni weNdlovu leJambezi kulesilinganiso senkomo esingaba yi-30 phesenti  kuphela esilomtshiso.

Uthe umthetho womtshiso wezifuyo lo usalungiswa nguHulumende njalo ukhangelelwe ukuqala ukusebenza ekupheleni komnyaka.

“UHulumende uphakathi kokulungisa umthetho ozakwenqabela ukutshontshwa kwezifuyo ngokuvimba ukuthengiswa kwalezo ezingela mtshiso.

“Lumthetho uzakhuthaza ukuthi zonke izifuyo ezisemangweni ophakathi kwamakhilomitha wangu-50 kusuka kumngcele lamazwe angomakhelwane zibe lomtshiso.

“Lokhu kulandela ukumemetheka kokutshontshwa kwenkomo kulezindawo,” kulandisa uChief Supt Chiwona.

Ugcizelele wathi abalimi balalo ithuba lokufaka umtshiso ezifuyweni kuze kube mhlaka 30 Mpalakazi.

“Okwakhathesi asikabophi muntu kodwa sisakhulumisana lamalunga ePhalamende sizama ukuthi imitshiso yezifuyo ibe ngumthetho ongabopha umuntu.

“Kasingalindi ukuze sibotshwe kodwa senze izinto ngendlela efaneleyo,” kutsho uChief Supt Chiwona.

Ukhuthaze abalimi ukulondoloza izifuyo zabo ukuze kuphathise umnotho welizwe wona ogxile kwezokulima.

“Kuyasikhathaza njengamapholisa nxa sithengisa izifuyo ezingela banikazi kodwa nxa lingafaka umtshiso, ayikho leyodwa inkomo kumbe ubabhemi ozathengiswa ngoba iyabe ilophawu lwakho njengomnikazi,” kulandisa uChief Supt Chiwona.

Utshele njalo abalimi ukuthi ilizwe lisebenzisa umthetho okuthiwa yi-Animal Health (Branding of Cattle Regulation) owabekwa ngo1985.

Omela idale lePhalamende eHwange West Constituency uMnumzana Bekithemba Mpofu okade engumhlonitshwa ukhuthaze izakhamizi ukuthi ziqakathekise loluhlelo.

“Ilizwe selilahlekelwe yinotho enengi ngobusela bezifuyo okutsho ukuthi kufanele siqakathekise loluhlelo ukuze sinakekele izifuyo zethu.

“Kuqakathekile ukuthi sisebenze ndawonye njengamabhizimusi, inhlangothi zikaHulumende, inkokheli zomdabu kunye lathi izakhamizi ukuze loluhlelo luphumelele,” kutsho uMnu Mpofu.

Uthe loluhlelo luhlose ukuphathisa kuhlelo lukaHulumende olweZim-Asset.

Umlimi munye ngamunye kumele athole umtshiso wakhe, ozakuba luphawu lwezifuyo zakhe njalo utholakala emahofisini akoMsitheli.

Ukutshiswa kwezifuyo kuzanceda njalo ukwenqabela ukumemetheka kwemikhuhlane ngoba kuzakuba lula ukunanzelela izifuyo ngomtshiso wazo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/JRD3VTT" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds