Abatsha bangazithuthukisa ngezokulima eze-horticulture

15 Jul, 2016 - 00:07 0 Views
Abatsha bangazithuthukisa ngezokulima eze-horticulture UNdumiso Dube loTawanda Nyandoro besesivandeni sabo semibhida

uMthunywa

Johas Moyo
INTSHA kuleli isikhuthazwe ukuthi ithathele phezulu ezokulima njalo ikubone njengethuba lokusungula amabhizimusi azayithuthukisa nanko phela lemisebenzi iyasilela kuleli.

Inkuthazo le ivele kwabanye abalimi abatsha ababili asebeguqule impilo zabo ngenxa yokulima nje kuphela.

Abalimi laba uNdumiso Dube loTawanda Nyandoro balima eDouglasdale eWaterford khonapha koBulawayo.

UMnu Dube uveze ukuthi lanxa khathesi belima ikhabitshi kanye lemibhida kodwa impilo yabo isingcono ngenxa yokuphatheka kwezokulima.

“Sikhuthaza intsha yonke esemadolobheni kanye lalabo abahlala emaphandleni ukuthi bathathe ezokulima njengebhizimuzi ngoba imali ikhona nxa umuntu angakhalipha asebenzise umhlabathi.

“Umuntu olamandla akumelanga akhale ngokuswela indawo yokulima ikhona,” kutsho uMnu Dube.

Uqhubekele phambili esithi abatsha balakho ukubambana basungule amaphurojekithi okulima ukuze bazithuthukise bona kanye lezigaba zabo.

“Abatsha kabalandele indlela zokuphila ngokuzisebenza bengalindeli ukuqhatshwa ngamankampani ngoba imali yonke isuka phansi.

“Sikhuthaza abatsha ukuthi bananzelele izilimo ezingabapha inzuzo ngesikhathi esifitshane njengemibhida, amatamatisi, ihanyanisi lezinye izilimo abangenelisa ukuzithelela ngamagabha kumbe nge-drip system.

UMnu Nyandoro uthe abalimi balakho ukuthi baboleke indawo bayisebenzise bazitholele imali.

“Zikhona indawo ezingasetshenziswayo kungakho abalimi balakho ukuthi bacele kubanikazi balezondawo ukuthi bazisebenzise ukulima bethelezela,” kutsho uMnu Nyandoro.

Uthe abatsha abasemaphandleni yibo abalethuba elikhulu lokwenza umehluko ngezokulima ikakhulu labo abahlala endaweni ezingamaxhaphozi kanye lamadamu alamanzi angacitshiyo.

“Amanzi aseduzane kumele abantu bawasebenzise kuhle basungule amaphurojekithi entsha ukuze benelise ukuziphilisa.

“Thina saboleka indawo yokulima kanye le-drip system njalo senelise ukulima amakhabitshi angaba yi-9 000 okuyinto abanengi okumele labo bayilingisele ukuze bazithuthukise kwezokulima.

Uphethe ngokukhuthaza abatsha abafisa ukulima ukuthi basebenze ndawonye labalimisi ukuze bathole ulwazi lokuvikela izilimo zabo emikhuhlaneni ekhona.

Lokhu kuyabaphathisa njalo ukuthi baziswe ngendawo lapho abangathengisela khona izilimo zabo bathole inzuzo engcono.

Share This:

Sponsored Links