Watsha Tsotsi: Umphakathi wenzani ngokwanda kwamacala?

24 Jun, 2016 - 00:06 0 Views
Watsha Tsotsi: Umphakathi wenzani ngokwanda kwamacala?

uMthunywa

LANXA-NJE kunyanga kaNhlangula sikhumbula usuku lwabantwana beAfrika, abacuphi beZimbabwe Republic Police (ZRP) iCriminal Investigation Department (CID) bakhathazekile ngokwanda kwamacala ezokugqekezwa kwezakhiwo kutshontshwa impahla ezithile lawokubulawa kwabantu, esihlala sikhalaza ngawo la! Lokhu kuphume ekucutshungulweni kwalezizindaba elizweni lonke jikelele kwezilawulwa yiCID.

Ngokunjalo, lamuhla sizaxoxisana ngamacala la womathathu besesiphetha ngokugcizelela amazwi abantwana besintwana abacele ukunakekelwa lokuvikelwa ekuhlukuluzweni. Ezokuqatshwa kuZRP esaziqala ngaphambilini, sizaziqhuba kwelizayo.

Ukugqekeza isakhiwo somunye umuntu kumbe ukungena kuso nje loba sikhamisile ungelamvumo yokwenza lokho, kulicala. Yi-unlawful entry into premises, ephawulwa ngu Section 131 womthetho weCriminal Law (Codification and Reform) Act Chapter 9:23 owaziwa ngelika-Code ngamafitshane.

Ukwanda kwamacala kutsho izinto ezimbili. Kungabe kuyilwazi oluvezelwe umphakathi ngalelocala okwenza ayelubika emapholiseni kumbe kube yisilinganiso sobukliwi endaweni ethile. Phela bakhona abadondayo ukuyabika indaba zabo emapholiseni ngezizatho ezahlukeneyo. Sithi thina, bikani zonke izindaba elizisolela sengathi zingabe zidinga amapholisa kungakhathalekile ukuba ngamacala eliwaziyo na kumbe hatshi ngoba imithetho ilakho ukuguquka njalo leyomibiko yenu ilakho ukusiphathisa ukudazulula amacala angabe engacaci kuhle ekucubunguleni kwethu.

Ukwanda kwamacala kulakho njalo ukuveza ubukliwi babantu kwezalawo macala ayabe esanda.

Ingcazelo zakuqala (ukuthungulula kwabantu ecaleni elithize) zande emacaleni amatsha afana leDomestic Violence Act ngesikhathi iqalisa, awezocansi, leTrafficking In Persons Act engayethula ngaphambilini. Ukugqekeza lokweba kuvele kuyazakala yikho okungaba ngumzekeliso wesilinganiso sobukliwi babantu emphakathini. Ukutshontsha khona kuphawulwa ngu-Section 113 we-Code kukanti ukubulala kuchazwa obala ku-Section 47 wayo le i-Code.

Okunye okuveza ukuba amacala la avele ayazakala okuyikho okwenza sithi ukwanda kwawo kulakho ukusetshenziswa ukupima isilinganiso sobukliwi babantu phakathi komphakathi yikuba ayevele esazakala lasendulo.

Yikho ake ethiwa igama lokuthi-common law crimes kungakaphawulwa umthetho we-Code. Phela angithi lakudala kunye lasenkolweni zonke ezinengi, ukubulala lokweba kuvele kuyisono!

Pho-ke, nxa amacala la eqhubeka edalwa phakathi kwethu sithini thina njengomphakathi? Phela sikhuluma kunje nje angithi kuloVusumuzi Tshuma (28) owetheswa icala lokubulala uToindepi Nyoni (26) ngomgqala ngemva kokuxabana etshwaleni besemavinkilini eLongwe, Kennilworth. Kubikwa uToindepi efele ukuthenga obunye utshwala ngentshintshi kaVusa i-US$100 bengavumelananga ngoba lobotshwala buthengwe ngesikhathi uVusa eyelahla amanzi! Yeyi madoda, kunzima. Yaphela bo imphefumulo kaMlimu!

Embuzweni engiwethule kumphakathi, abomanyano kazulu lamapholisa sebeqalisile ukulima eyabo indima ngezenzo hatshi ngomlomo.UVusumuzi uthe esedale icala lakhe mhlaka 17 Nhlangula 2016, wabaleka. Yalile-ke impi kazulu lamapholisa ukuba ihlazo elinje lidalwe lize liphele ngokunjalo-nje, uVusa ebhidliza imizi kulokwakha njengebizo lakhe. Angithi abantwana bakaNyoni sebezintandane kukanti abakhe uTshuma labo sebezasala besesithubeni ngesikhathi kuthonisiswa lelicala?

Baphuthume bahloma baphelela abohlangothi lweKennilworth Neighbourhood Watch Committee (NWC); bamzingela ngabomvu uTshuma, ebusuku lemini. Abazingeli laba ngabajimbi bakwethu. Kasiyompi yokudlala, ngomanqoba, umkhonto wesizwe ngokwaso kwezakoCala lomzali wakhe uSigilamkhuba.

Kuthe mhla sezilitshumi lasithoba munwe munye, 19, insuku zikaNhlangula; yabe isimdobhile impi le uVusumuzi elokhe esagodle izikhali zakhe laye njengebutho lakoSigilamkhuba — ihloka lengqamu akusebenzisa ukwethusela abantu mhlazana ebaleka eLongwe. Kuthunqe uthuli uVusa esezama amaqhinga akhe okulwisa lokufuna ukuphunyuka kodwa amapholisa eNWC athi “ . . . ulamanga . . .” Zimkhalele-ke uVusumuzi, libalele ngabo-1 emini, esesemavinkilini eLukona kwesinye sezigaba zaseKennilworth.

UVusumuzi Tshuma udabuka esigabeni sakoTshebetshebe ngaphansi kukanduna Mkoka eGokwe njalo ubesebenza lomuyi eLongwe. Bobabili laba, bebengomakhelwane koTshebetshebe.

Yeyi madoda, bezobulalelana eKennilworth lapho abebeselela khona izimuli zabo?

Kwezokugqekeza lokweba siloQhubani Mpofu (24) odabuka eLupinde ehlala emzini kaMavela Mpofu eTsholotsho obotshelwe ukweba iNokia E63, i-2kg yesafa yokuwatsha lemigqala yesepa emibili kwenye yezindlu zelokitshini leFusini, eTsholotsho. Ubanjiwe umfokaMpofu njalo lomakhalemkhukhwini lo ayemtshontshile utholakele. Akukho lapho oyakhona “tsotsi”,  uyatsha kuphela. Sizalubambela lapha udaba lwezokugqekezwa lokubulalana.

Sizaluqhuba kwelizayo silutshaye kuze kuzwele.

Siphetha ngokubonga abasakhulayo ekugcizeleleni imikhankaso yethu njengamapholisa lezinye zonke inhlangothi kwezokunakekelwa kwabantwana ikakhulu abesifazana abayibo abahlukuluzwa kakhulu. Ngithemba lumbiko siwuzwile sonke ngesikhathi kuthakazelelwa usuku lomntwana weAfrika emkhosini oqhutshwe sikhathi sinye lokuvulwa kwephalamende yabatsha kuleli.

Kasibanakekeleni abasakhulayo njalo sazi ukubana kuliqiniso ukuba zibanjwa zisemaphuphu. Abantwana kabafundiswe ubuntu kusukela besacathula.

Lingadinwa ukuthumela imibono emapholiseni eZRP lisebenzisa zonke izindlela elizenelisayo ezigoqela inombolo zeWhatsApp u — 0784 270 800 (ZRP Mat North) / 0783185092 (CID Mat North) / enye entsha u – 0785957764 (MBCU Bulawayo) kumbe ebulenjini ku — [email protected] / [email protected] / [email protected] .

Share This:

Sponsored Links