Ubuhlungu bokwebiwa koluntu lokuhlukuluzwa ngochuku

19 May, 2016 - 00:05 0 Views
Ubuhlungu bokwebiwa koluntu lokuhlukuluzwa ngochuku

uMthunywa

KWEYINYE yendatshana zethu ezadlulayo sethula udaba lwezamacala ezokutshontshwa lokusetshenziswa kwabantu ngocuku awe Trafficking in Persons Act (Chapter 10:20) (TIP) lapho esisole khona kakhulu udaba lokudlwengulwa kwabesifazana eInyathi lase Lusulu, esabelweni seMatabeleland North kungatsho ukuba lesosabelo yiso esikhokhelayo kwezokudlwengula; yisibonelo nje — yikuthi abadala bathi zonelwa mvunye.

Kasenqabeleni ukudalwa kwamacala ezigabeni zethu ukuze sihlale simsulwa. Kudaba lwethu lwalamuhla sizaqhubekela phambili ngezeTIP sibonisana ngobuhlungu bokwebiwa koluntu lokuhlukuluzwa ngochuku olungaka!

Ngaphezulu kokugweba izephulamthetho weTIP lo, amazwe wonke alombono munye ngalelicala, ethesa izigilamkhuba lezi amanye njalo amacala. Amanye ngawokudlwengula lamanye athile awezocansi esikhulume ngawo kuviki edluleyo. Kuba lamanye njalo amahlandla lapho amacala eTIP athi uma kulalapho angaphumelelanga khona kakuhle ngenxa yokusilela kobufakazi, abetheswa lawomacala bagwetshelwe amanye la esizakhuluma ngawo lamuhla.

Amacala la ngagoqela i-slavery lobunye ubugqili obunjalo, ukusebenza ungabhadalwa, ukusetshenziswa sambadalo kuzikwelede ezithile ezabathumbi bakho, ezabahlamuki kumbe izigebenga, ukwendiswa, ukukhitshiswa izisu ngokungekho emthethweni, ukufunjathiswa lamanye amacala enkohlakalo, ukuthukwa / ukuyeyiswa, ukutshaywa ngokwakho, ukulinyazwa umzimba wonke, ukubulawa, ukuthunjwa (kidnapping). Amanye ngawokuvalelwa esizeni ngokungekho emthethweni, ukuthathelwa izincwadi zokuhambisa, ukwetshulwa kwemithetho yezokuchapha imingcele (immigration), ubuqili bokweba imali lenye impahla eligugu umuntu ahlambe inzuzo yalobobuqili ngokuthenga enye njalo impahla ethile kumbe ukusa leyomali ebhukwini lebhanga elithile elivulelwa lowomsebenzi kuphela (money-laundering) lamanye amacala anjalo, kusiya kutshiyana ngelizwe linye ngalinye. Ukuze kuvele obala ukuba yiTIP kumbe hatshi, kukhangelwa okulandelayo:

Izigilamkhuba zeTIP zisebenzisa amaqhinga afana lalandelayo:-
— Ukuhuga abantu ngobuqili obupheleleyo — lapho omamangala abathenjiswa khona amanga ngemisebenzi, umendo, imfundo lokunye okunjalo.
— Ukuqilwa ukhangele — lapho abatshontshwayo kumbe ukungeniswa kulozindaba, abayabe bewazi khona umsebenzi abayakuwo kumbe uhlelo abangeniswa kulo kodwa indlela yokuqhuba leyomisebenzi lenhlelo, kufike sokuguguqulwa sokusiba ngokunye! Udlakela / ukwethuselwa.
— Imisebenzi yobuqili lenkohlakalo. Ukubhadalwa kwenkokheli yeqembu lezigilamkhuba ngenani labantu abahlukuluzileyo.
— Ukuthunjwa kwabantu ngokwakho.

Ku TIP, okuyinjayelo ekuthwaleni omamangala yikuba basiwa lapho abadingwa khona kakhulu. Lokhu kuphathisa amapholisa ukudazulula amanye njalo amacala anjengabo-terrorism lokuthengiswa kwezidakamizwa. Lapho okudingakala khona abantu abathile ukuze bayosetshenziswa kungakhathalekile ukuba uchuku abazohlangana lalo lungakanani uma luqathaniswa lenzuzo yamaqili la asephila ngokutshontsha lokuhlukuluza abanye abantu!

Ngokunjalo, ngilitshiyela ingqobe bakwethu! Lapho amantombazana amathathu achapha khona umngcele esiya kwelinye lamazwe angcelane leZimbabwe edabula lasesigabeni sakoTshitshi behamba labanye abantwana abagoqela amajaha ayisificamunwe munye lamantombazana ayisithupha. Abantwana laba bafike basizwe yisakhamuzi sesinye sezigaba ezisemngceleni lo ngendlela yokuba baqamulane babe ngamaqenjana amancane ukuze balahlise amapholisa. Sebechaphile ngaleyondlela, badle phansi abantwana baze bayethutshela esigabeni seSinyawi anduba bagade imota baye kwamanye amadolobho alelolizwe iFrancistown leGaborone.

SebeseGaborone, amantombazana lawaya womathathu, aqale ukudinga umsebenzi ezindlini ezahlukeneyo, baphumelele kodwa baholiswe okuyimadlana nje ngoba besaziwa ukuba kabala zincwadi ezisemthethweni.

Sebeholile, bacabange ukuchaphela kwelinye njalo ilizwe. Sebephakathi laphakathi komango, eLobatsi, dibadiba lamapholisa, babotshwe, ngeqiniso batholakale bengelazo izincwadi zokuchaphisa imingcele yamazwe onke lawo! Isakhamuzi esabachaphisayo sadala cala bani? Bona abantwana ke? Ababaholisa okuyimadlana ke?

Ngekhaya eZimbabwe, abantu batshontshwa lokuhlukuluzwa ngendlela ezigoqela ukuthathwa ngemakhaya besiwa emadolobheni bethenjiswa imisebenzi lokunye okunjalo kodwa bafike bengasakutholi lokho abakuthenjisiweyo. Uhlupho yikuba abantu kabakabi kwazi ukuba kulicala lokhu. Inengi ngabantwana abancane amankazana labafana abathathwa besuka endaweni ezithize besiwa kwezithize bafike sebesetshenziswa bengaholiswa/beholiswa imali encane kumbe sebehlukuluzwa kwezocansi, ukwendiswa/kwezobutabane. Limukani bakwethu! Uma bekhona elibasebenzisa ngendlela ezingayisizo. Yazini ukuba impi yomanyano kazulu lamapholisa iyeza ngoba abanye bacina besetshenziswa kubi kwezocansi/abanye bacine bebulawa yimikhuhlane yengulamakhwa efana laboAids/igcikwane leHIV. Lisale mahlabezulu. Sidibane kwelizayo sesiphetha eze-TIP le-smuggling.

Lingakhohlwa ukuba amapholisa enu aweZRP asekhona ku-www.zrp.org.zw  Thumelani imibono yenu kunombolo yeWhatsApp u – 0783185092 kumbe ebulenjini ku – [email protected]/[email protected]/[email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds